Minu juurde jõutakse sageli hetkel, mil senised viisid enam ei tööta.

Mõnikord on inimene ise kriisis. Mõnikord on kriisis paarisuhe või perekond. Mõnikord on mure lapse pärast, tema käitumise, koolis toimetuleku, motivatsiooni või heaolu pärast. Ja mõnikord on elus juhtunud midagi sellist, mille mõju ulatub tänasesse päeva, kuigi sündmus ise võib olla ammu möödas.

Lähtun humanistlikust ja gestaltteraapia põhimõtetest, mille kohaselt ei ole inimene oma raskuste taandamatu summa. Oluline on mõista, kuidas inimene on kujunenud, millised suhted ja kogemused teda mõjutavad ning millised mustrid aitavad tal praegu hakkama saada – ja millised hakkavad teda hoopis piirama.

Teraapias ei otsi me ainult võimalust sümptomit leevendada. Püüame mõista, mis inimesega toimub, mida ta vajab ja milliseid valikuid tal oma elu, suhete ja tuleviku kujundamisel tegelikult on.

Usun, et inimese raskusi ei saa mõista temast ja tema suhetest lahus. Seetõttu vaatan alati ka seda, mis toimub inimese ümber – tema lähedastes suhetes, perekonnas ja elukeskkonnas.